Hommik Ilha Grandes oli jälle päikseline. Sellele vaatamata võtsime 10se praami ja asusime Rio poole teele. Üritasime jätkuvalt helistada Chrisile, et täpsustada korteri aadressi ja teatada oma tulekust, helistamine ei tahtnud aga kuidagi õnnestuda. Olin proovinud vähemalt 20l erineval moel koode, nulle jms sisestada, ikka tuli teade, et valesti valitud. Lõpuks õnnestus ühe kohaliku poemüüja käest abi saada ja helistamisreeglitega tutvust teha, nimelt on brasiilias vaja valida kõigepealt selle piirkonna koos, kus sa ise asud, seejärel siis piirkonna kood, kus mobiil registreeritud ja siis mobiilinumber, lihtne variant maa kood ja number ei toimi. Lõpuks saime siis ka Chrisi kätte, aadressi teada ja võisime kergendatult hingata!
Bussijaamas kopereerusime mingi kahe prantsuse kutiga, kes pidid sõitma samale tänavale, kus meiegi, võtsime 4peale takso ning kihutasime minema, natuke süda värises sees ka, sest olin enam vähem kindel, et juba esimese valgusfoori taga tuleb keegi takso kallale ja hakkab meid röövima:) Nii ära on hirmutatud mind Rio kriminaalsusega..
Igas tahes jõudsime ilusti ilma viperusteta korterisse, mis asus Copacabanas ja kus olid ees juba 3 iiri tüdrukut. Korter oli pisike ja raske oli ette kujutada veel 5 inimest sinna, samas oli ikka parem kui hotelli linade kapp:)
Päikeseloojangut läksime vaatama suhkrupea mäele aga kahjuks vahetult enne päikseloojangut läks pisut pilve, nii et polnud päris selline nagu postkaartidel aga ilus oli ikka! Hiljem läksime iirlastega Lapasse drinke tegema aga kuna keegi neist tundis kehvasti, siis pikemat pidu ei teinud, kell 2 olime juba tagasi korteris.
Bussijaamas kopereerusime mingi kahe prantsuse kutiga, kes pidid sõitma samale tänavale, kus meiegi, võtsime 4peale takso ning kihutasime minema, natuke süda värises sees ka, sest olin enam vähem kindel, et juba esimese valgusfoori taga tuleb keegi takso kallale ja hakkab meid röövima:) Nii ära on hirmutatud mind Rio kriminaalsusega..
Igas tahes jõudsime ilusti ilma viperusteta korterisse, mis asus Copacabanas ja kus olid ees juba 3 iiri tüdrukut. Korter oli pisike ja raske oli ette kujutada veel 5 inimest sinna, samas oli ikka parem kui hotelli linade kapp:)
Päikeseloojangut läksime vaatama suhkrupea mäele aga kahjuks vahetult enne päikseloojangut läks pisut pilve, nii et polnud päris selline nagu postkaartidel aga ilus oli ikka! Hiljem läksime iirlastega Lapasse drinke tegema aga kuna keegi neist tundis kehvasti, siis pikemat pidu ei teinud, kell 2 olime juba tagasi korteris.
No comments:
Post a Comment