Päev oli mõnus! Seekord seltskond jagunes, Joel otsustas võtta terve päeva snorgeldamist Prata jões, mina läksin Andre ja inglastega kõigepealt sinist koobast vaatama ja seejärel snorgeldama.
Snorgeldamiskoht asus tõeliselt kaunis kohas - kristallselge veega jõe ääres oli niidetud avar muruplats, linnud laulsid, lilled õitsesid ja sääski polnud.. Tõeline paradiis! Jube kahju, et fotokat kaasas polnud, nii ei olegi mul sellest kohast midagi jäädvustatud peale mälupiltide.
Ajasime endale kallipsod selga ja sõudsime paadiga mõned kilomeetrid üles voolu, seejärel panime selga päästevestid, pähe maskid ning asusime allavoolu ulpima. Jalgu ei tohtinud põhja panna, samuti oli keelatud ujuda ja käte jalgadega vehkida või kuskilt taimedest kinni hakata. Ulpisime sinna kuhu vool viis, tõsi küll, mind viis paar korda ka kaldasse, nii et pidin ikka taimestikust kinni hakkama ja end lahti lükkama. Vesi oli kristallselge, suured kalad ujusid vastu ning põhjas olid imekaunid teokarbid. Jõe kohal laulsid linnud ning põristasid putukad, kõik need dzunglihääled tegid snorgeldamise veel erakordsemaks. Ulpisime veidi üle tunni, selle aja peale hakkas mul seal suhteliselt jahedas vees ka pisut jahe, nii et mul oli päris hea meel, et otsustasin lühema snorgeldamistripi kasuks.
Nüüd käisime poes ja tegime Angela, Andre ja Stephiga hosteli köögis kiirelt süüa. Päris hea oli vahelduseks enda tehtud ja maitsestatud sööki süüa:) Joel ei ole veel tagasi tulnud ja oma snorgeldamise muljeid jaganud. Õhtul peame veel jõudma Bonito bussijaama, et homseks piletid Campo Grandesse osta, pidavat olema soovitav siiski piletid eelnevalt ära osta kuna reisijaid praegu päris palju.
No comments:
Post a Comment