Eilne õhtu oli vahva, toimus sellisele kohale omaselt sotsialiseerumine ning mängisime nii oma toakaaslaste kui teiste tuuritajatega kaarte. Mingi hetk hakkas kohutavalt sadama ja välku lööma ning elekter läks ära. Muidu polnudki hullu, kobisime magama aga elektrita ei töötanud ka ventilaator ja see tähendas magamist 35 kraadises toas higist kleepuva lina all. Hommikul ärkasime 6st ja 7:30 algas juba safari. Esialgu auto kastist loodust vaadates ja pärast jala. Õnneks olin kuulanud tuuri korraldaja sõna ja ostnud sääsevõrgu ning riietanud end lohvakatesse heledatesse riietesse. Tänu sääsevõrgule oli näol päris mõnus ning sääski peletasin ainult kätelt kui nad sinna hoolimata tõrjest tulid, nii sain nautida loomade ja taimede vaatamist ja ei pidanud pidevalt vehkima nagu mõned tegid. Ühel prantslasel näiteks on praeguseks kogu keha kaetud selliste sääsepunnidega nagu oleks tegemist mingi kohutava haigusega, rõugete vmt.
Nö. dzungel, kus me täna kõndimas käisime, ei olnudki nii väga dzungel kui ette kujutasin, st. olen käinud ka tihedamates kaasikutes Pärnumaal aga huvitavaid loomi ja linde nägime seal küll - palju erinevaid ahve ja papagoisid ja siis selliseid, mille nimesid ma enam ei mäleta. Teisel rühmal õnnestus näha ka anakondat, millest meil oli täiesti siiralt kade meel. Tagasiteel nägime veel tohutul hulgal kaimane ja meie giid tegi nendega veidi showd ka - läks oma kummisäärikutes kaimane täis veesilma ja üritas neid õrritada, enamus kaimane põgenes selle peale.
Jaaguari ja puumat, keda veel eelmine nädal olevat nähtud, meie seekord ei näinud, peale õhtusööki pidime minema aga öisele retkele, eks näis, keda siis õnnestub näha.
Pärast retke jälle ujusime Miranda jões ja hollandi tüdrukul õnnestus siin läheduses vees ka kaimani näha. Sellest hoolimata kükitasime kõik jões edasi, ise nagu kaimanid - eriti liigutada ei viitsinud, ainult pead olid veest väljas.
Homme ootab meid paadisõit ja peale lõunat lähevad teised ratsutama. Näis kas mulle pakutakse mingit alternatiivset tegevust, sest kavatsen ratsutamisest selja pärast ja hobusehirmu tõttu loobuda.
Nö. dzungel, kus me täna kõndimas käisime, ei olnudki nii väga dzungel kui ette kujutasin, st. olen käinud ka tihedamates kaasikutes Pärnumaal aga huvitavaid loomi ja linde nägime seal küll - palju erinevaid ahve ja papagoisid ja siis selliseid, mille nimesid ma enam ei mäleta. Teisel rühmal õnnestus näha ka anakondat, millest meil oli täiesti siiralt kade meel. Tagasiteel nägime veel tohutul hulgal kaimane ja meie giid tegi nendega veidi showd ka - läks oma kummisäärikutes kaimane täis veesilma ja üritas neid õrritada, enamus kaimane põgenes selle peale.
Jaaguari ja puumat, keda veel eelmine nädal olevat nähtud, meie seekord ei näinud, peale õhtusööki pidime minema aga öisele retkele, eks näis, keda siis õnnestub näha.
Pärast retke jälle ujusime Miranda jões ja hollandi tüdrukul õnnestus siin läheduses vees ka kaimani näha. Sellest hoolimata kükitasime kõik jões edasi, ise nagu kaimanid - eriti liigutada ei viitsinud, ainult pead olid veest väljas.
Homme ootab meid paadisõit ja peale lõunat lähevad teised ratsutama. Näis kas mulle pakutakse mingit alternatiivset tegevust, sest kavatsen ratsutamisest selja pärast ja hobusehirmu tõttu loobuda.
No comments:
Post a Comment