Katkised voodid
Eile jõudsime 6 paiku saarele.Abraao on väike külake (nii meie kui Brasiilia mõistes) - siin on väike peaväljak ja 3-4 tänavat. Leidsime oma hosteli selle kohakese kõige kaugemast nurgast. Üritasime küll seletada, et maksame ainult 2 öö eest ja kui ilm ikka kehv, siis lahkume varem aga sellega ei nõustutud mitte ning pidime 3 öö raha kohe lauale laduma. Viidi meid siis tuppa, mis pidi olema 4ne dorm, toa uksel lõi vastu räige hais, nii kohutav, et mind ajas täiesti liialdamata öökima. Nii kui Joel oma voodile istus, vajus see läbi. Läksime siis jooksuga kaebama katkise voodi üle ning 5 minutiga saime teise toa, kus polnud haisu, teisi inimesi ning kus oli mõnus rõdu. Noh nii kui ma hooga voodile istusin, vajus ka see läbi aga selle remontisime ise ära ja enam kaebama ei läinud, sest see tuba oli enam vähem oki- doki. Õnneks oli toas veel voodeid, nii et valisin endale sellise, mis kohe läbi ei vajunud. Ööseks tulid veel 2 tsikki meie tuppa ja neil õnnestus sellel meie remonditud voodil isegi öö ära magada ilma põrandale kukkumata.
Eile jalutasin õhtul veel Abraao peal ringi, kolasin mööda suveniiri poode ja lobisesin kohaliku ehtemeistriga, kes pidavat elama siin saarel kuskil mägedes.
Õhtul
Tänane hommik äratas lausvihmaga. Otsustasime ilma trotsida ning matka Atlandi vihmametsa ette võtta. Lõppude lõpuks vihmametsas ju peabki vihma saama:) Mets oli vägev, tõesti dzungel! Käisime ujumas mägiojades ning ronisime mööda saviseid libedaid teid vaatama koske nig ujusime ka kose all. Vihmasadu ei andnud järele, vaid hoopis tugevnes. Meie eesmärgiks oli jõuda 6,5 km kaugusel oleva kirikuni ning siis tagasi pöörata. Vahepeal pöörasime aga rannale ning läksime mööda imekauneid liivarandu - vihma kallas, tuul oli meeletu ja kirikut ei paistnud kusagil. Mingi hetk otsustasime tee asemel turnida mööda kive ja nagu imeväel õnnestus mul astuda millegi terava otsa, mis läks mulle kanda ja torkas ka varbasse nii et käimine muutus üsna vaevaliseks kuna varvas valutas ja kannale ei saanud toetada. Kell oli juba peaaegu 4 ja nii otsustasime tagasi minna hoopis paadiga, mitte jala läbi dzungli. Õnnestus saada 40eest nõusse mingi noor paadimees, kes meid siis tormisel merel tagasi Abraaosse sõidutas. Hirmus külm ja märg oli aga sellest hoolimata oli vägev!
Tagasi hostelis opereerisime mu jalast välja mingid poole cm-sed mustad ogad ja jõime cashassa shotid. Kõik riided olid märjad, kaasaarvatud fotoka veekindel kott oli seest märg , riputasime need siis ventilaatori ette tuulduma ning läksime õhtust sööma. Kohalikud ennustasid, et ka homme sajab samamoodi ning otsustasime, et vihmase ilma korral sõidame hommikuse praamiga minema ja läheme päev varem Riosse.
Eile jõudsime 6 paiku saarele.Abraao on väike külake (nii meie kui Brasiilia mõistes) - siin on väike peaväljak ja 3-4 tänavat. Leidsime oma hosteli selle kohakese kõige kaugemast nurgast. Üritasime küll seletada, et maksame ainult 2 öö eest ja kui ilm ikka kehv, siis lahkume varem aga sellega ei nõustutud mitte ning pidime 3 öö raha kohe lauale laduma. Viidi meid siis tuppa, mis pidi olema 4ne dorm, toa uksel lõi vastu räige hais, nii kohutav, et mind ajas täiesti liialdamata öökima. Nii kui Joel oma voodile istus, vajus see läbi. Läksime siis jooksuga kaebama katkise voodi üle ning 5 minutiga saime teise toa, kus polnud haisu, teisi inimesi ning kus oli mõnus rõdu. Noh nii kui ma hooga voodile istusin, vajus ka see läbi aga selle remontisime ise ära ja enam kaebama ei läinud, sest see tuba oli enam vähem oki- doki. Õnneks oli toas veel voodeid, nii et valisin endale sellise, mis kohe läbi ei vajunud. Ööseks tulid veel 2 tsikki meie tuppa ja neil õnnestus sellel meie remonditud voodil isegi öö ära magada ilma põrandale kukkumata.
Eile jalutasin õhtul veel Abraao peal ringi, kolasin mööda suveniiri poode ja lobisesin kohaliku ehtemeistriga, kes pidavat elama siin saarel kuskil mägedes.
Õhtul
Tänane hommik äratas lausvihmaga. Otsustasime ilma trotsida ning matka Atlandi vihmametsa ette võtta. Lõppude lõpuks vihmametsas ju peabki vihma saama:) Mets oli vägev, tõesti dzungel! Käisime ujumas mägiojades ning ronisime mööda saviseid libedaid teid vaatama koske nig ujusime ka kose all. Vihmasadu ei andnud järele, vaid hoopis tugevnes. Meie eesmärgiks oli jõuda 6,5 km kaugusel oleva kirikuni ning siis tagasi pöörata. Vahepeal pöörasime aga rannale ning läksime mööda imekauneid liivarandu - vihma kallas, tuul oli meeletu ja kirikut ei paistnud kusagil. Mingi hetk otsustasime tee asemel turnida mööda kive ja nagu imeväel õnnestus mul astuda millegi terava otsa, mis läks mulle kanda ja torkas ka varbasse nii et käimine muutus üsna vaevaliseks kuna varvas valutas ja kannale ei saanud toetada. Kell oli juba peaaegu 4 ja nii otsustasime tagasi minna hoopis paadiga, mitte jala läbi dzungli. Õnnestus saada 40eest nõusse mingi noor paadimees, kes meid siis tormisel merel tagasi Abraaosse sõidutas. Hirmus külm ja märg oli aga sellest hoolimata oli vägev!
Tagasi hostelis opereerisime mu jalast välja mingid poole cm-sed mustad ogad ja jõime cashassa shotid. Kõik riided olid märjad, kaasaarvatud fotoka veekindel kott oli seest märg , riputasime need siis ventilaatori ette tuulduma ning läksime õhtust sööma. Kohalikud ennustasid, et ka homme sajab samamoodi ning otsustasime, et vihmase ilma korral sõidame hommikuse praamiga minema ja läheme päev varem Riosse.
No comments:
Post a Comment