Eilne päev venis väga pikaks, mis tähendab, et täna olen nagu kudenud kala.
Eile ennelõunal käisime jõe peal paadiga sõitmas ja midagi erilist ei näinud - hulgaliselt linde ja kaimane, keda giid ka kaladega söötis ning see oli selline mõnus vaatepilt kuidas loom oma saagi järele hüppas ja siis alla kugistas.
Peale lõunat läksid teised meie grupi liikmed ratsutama, mina jäin koha peale ning sain Alexi õpetuste järgi kalapüüki harjutada.
Terve õhtupooliku lobisesin aga hollandlase Berna ja inglase Jonathaniga ning meil oli väga lõbus, siis aga otsustasime, et viimasel õhtul tuleb ikka ka caipirinhadele rõhku panna ning pidu tõmbas tuure üles. Mängisime täiesti absurdset zero-zero-seven-bang`i, ostsime kamba peale pudeli cachasat ja hunniku laime ning jõime ennast täiesti ülemeelikuteks. Öösel vaatasime üle veel jõekaldal magavad mustad kaimanid ning vähe puudus, et oleksin ühele lausa peale astunud.
Täna hommikul algas kell 8 piraajade püük, kahjuks oli aga ilm hall ja kala ei tahtnud sugugi näkata. Õnneks olin eelmine päev paar piraajat ikka kätte saanud, nii et olin end kalapüügis juba tõestanud. Seejärel läksime suurte autokummidega jõele, et nendega allavoolu sõita. Mina tundsin end veidi ebakindlalt peale kõiki neid musti kaimane, mis ma olin siin jões näinud, oli natuke hirm, et mingi hetk ta mul ikka tagumikust kinni hakkab. Vesi oli soe nagu vannivesi ja samal ajal ladistas täiega vihma, mõnus oli.
Peale lõunasööki saabus ärasõidu aeg ja kõik valmistusid eri suundadesse minema. Olime koos olnud ainult 3 päeva ja ööd aga mõned neist inimestest olid saanud armsaks ja päris kurb oli lahku minna.
Meiega koos tulid Bonitosse 2 inglise tsikki ja norrakas Andre. Sõit kulges mööda auklikku savist teed mitu pikka ja kurnavat tundi, nii et Bonitosse jõudes mõtlesin juba ainult soojast dushist ja voodist. Õnneks on mõlemad selles Hi hostelis, kuhu autojuht meid tõi, ka olemas. Lisaks saatsin pesusse kõik oma mustad riided, et järgmised päevad oleks ka midagi selga panna.
Tulevastele Pantanali külastajatele:
Soovitaksin minna märtsis kui ala peaks olema üleujutatud või juunis kui üleujutus taandub ja loomadel on pojad, siis pidavat olema rohkem loomi näha. Kindlasti on vajalik osta sääsevõrk ja riietada end heledatesse pikkadesse rõivastesse. Sügelemise vastu aitas imehästi PLIXI sääsehammustusi leevendav kreem ning 3 päevaga kulus inimese peale terve pudel plixi aerosooli. Sääski on seal tõesti palju ja inimeste reaktsioon nendele erinev, näiteks meie inglasest toanaaber Steph oli täis suuri punaseid vesiville ja uskuge mind, see oli päris jube vaatepilt.
Eile ennelõunal käisime jõe peal paadiga sõitmas ja midagi erilist ei näinud - hulgaliselt linde ja kaimane, keda giid ka kaladega söötis ning see oli selline mõnus vaatepilt kuidas loom oma saagi järele hüppas ja siis alla kugistas.
Peale lõunat läksid teised meie grupi liikmed ratsutama, mina jäin koha peale ning sain Alexi õpetuste järgi kalapüüki harjutada.
Terve õhtupooliku lobisesin aga hollandlase Berna ja inglase Jonathaniga ning meil oli väga lõbus, siis aga otsustasime, et viimasel õhtul tuleb ikka ka caipirinhadele rõhku panna ning pidu tõmbas tuure üles. Mängisime täiesti absurdset zero-zero-seven-bang`i, ostsime kamba peale pudeli cachasat ja hunniku laime ning jõime ennast täiesti ülemeelikuteks. Öösel vaatasime üle veel jõekaldal magavad mustad kaimanid ning vähe puudus, et oleksin ühele lausa peale astunud.
Täna hommikul algas kell 8 piraajade püük, kahjuks oli aga ilm hall ja kala ei tahtnud sugugi näkata. Õnneks olin eelmine päev paar piraajat ikka kätte saanud, nii et olin end kalapüügis juba tõestanud. Seejärel läksime suurte autokummidega jõele, et nendega allavoolu sõita. Mina tundsin end veidi ebakindlalt peale kõiki neid musti kaimane, mis ma olin siin jões näinud, oli natuke hirm, et mingi hetk ta mul ikka tagumikust kinni hakkab. Vesi oli soe nagu vannivesi ja samal ajal ladistas täiega vihma, mõnus oli.
Peale lõunasööki saabus ärasõidu aeg ja kõik valmistusid eri suundadesse minema. Olime koos olnud ainult 3 päeva ja ööd aga mõned neist inimestest olid saanud armsaks ja päris kurb oli lahku minna.
Meiega koos tulid Bonitosse 2 inglise tsikki ja norrakas Andre. Sõit kulges mööda auklikku savist teed mitu pikka ja kurnavat tundi, nii et Bonitosse jõudes mõtlesin juba ainult soojast dushist ja voodist. Õnneks on mõlemad selles Hi hostelis, kuhu autojuht meid tõi, ka olemas. Lisaks saatsin pesusse kõik oma mustad riided, et järgmised päevad oleks ka midagi selga panna.
Tulevastele Pantanali külastajatele:
Soovitaksin minna märtsis kui ala peaks olema üleujutatud või juunis kui üleujutus taandub ja loomadel on pojad, siis pidavat olema rohkem loomi näha. Kindlasti on vajalik osta sääsevõrk ja riietada end heledatesse pikkadesse rõivastesse. Sügelemise vastu aitas imehästi PLIXI sääsehammustusi leevendav kreem ning 3 päevaga kulus inimese peale terve pudel plixi aerosooli. Sääski on seal tõesti palju ja inimeste reaktsioon nendele erinev, näiteks meie inglasest toanaaber Steph oli täis suuri punaseid vesiville ja uskuge mind, see oli päris jube vaatepilt.
Musta kaimani kohta võib rohkem lugeda siit: http://en.wikipedia.org/wiki/Black_caiman
No comments:
Post a Comment