Eile jõudsime 6 paiku Paratysse. Linnake on väike ja madal, hästi hubane ja armas. Õhtul oli vanalinnas (õigemini kogu linn on vanalinn) suur melu. Rahvas jalutab, erinevad tüübid teevad happeningi, väiksed käsitööpoekesed on lahti, kõikjal on mõnus sebimine. Õhtul algas jõe äärsel platsil suurem nö. karnevalieelne pidu, kus kõik tantsisid ja bailasid täiega.
Mina jõudsin õnnelikult oma reserveeritud hostelisse, mida pidas üks hollandlane. Jagasin tuba mingi austraallasest paarikese ja ilmselt aasia tüdrukuga (ilmselt - kuna ta ei rääkinud meiega sõnagi!). Austraallasest kutt oli minu meelest tiba imelik aga no see selleks - lihtsalt kui mina öösel 2 paiku tuppa hiilisin, siis mängis ta pimedas toas mobiilimängu ja nii ka järgmisel hommikul jne:) Joel leidis endale kuskil peatänava ääres mingi posada, kus ka väga lahke pererahvas ja pidavat tore elamine olema.
Õhtul käisime kolmekesi söömas koos austraallase Timiga, kellega Joel tutvus kohalikus õllesaalis. Tim oli igavesti vahva sell ja meil oli päris lõbus. Peale õhtusööki läksime ka jõeäärsele platsile peole ja võtsime caipirinhad-rummikoolad. M ina olin seekord aga nõrk lüli ja ei suutnud end käima tõmmata, otsustasin kella 1 paiku öösel hostelisse magama minna ja jätsin Timi ja Joeli kohalike piigadega flirtima. Kuna mul tee hostelisse ei olnud veel päris selge, siis tegin ikka paar head tiiru vanalinnas enne kui õigele teeotsale jõudsin. Tiirutades sain endale sappa ka mingi kohaliku brasileiro, kes mind siis ilusti hostelisse juhatas ja järgmisel päeval enda juurde baari caipirinhat jooma kutsus.
Täna ärkasin üsna vara ning vaatasin kohe üle hommikuse linnakese, jalutasin sadamas ja uurisin laevatrippide hindu ning vaatasin ka kohalikku randa. Rand polnud suurem asi ning otsustasin sõita bussiga Trindadesse, mida soovitas öösel see kohalik brasileiro. Juba kui ma bussi aknast neid võimsaid laineid nägin, hakkasin ohhetama ja ahhetama. Jalutasin mööda ranna äärt nö. ametlikust rannast eemale, suurte kivilahmakate ja võimsate lainete juurde. Vesi on külm aga laine lööb koheselt üle pea, nii et pikalt hoogu võtma ei pea. Kivilahmakate vahel peesitades on tunne nagu oleks üksi kuskil metsikul palmisaarel. Tohutult mõnus on!
Joel ei ole endast veel märku andnud, ilmselt läks eile neile piigadega lõbusaks:)
Mina jõudsin õnnelikult oma reserveeritud hostelisse, mida pidas üks hollandlane. Jagasin tuba mingi austraallasest paarikese ja ilmselt aasia tüdrukuga (ilmselt - kuna ta ei rääkinud meiega sõnagi!). Austraallasest kutt oli minu meelest tiba imelik aga no see selleks - lihtsalt kui mina öösel 2 paiku tuppa hiilisin, siis mängis ta pimedas toas mobiilimängu ja nii ka järgmisel hommikul jne:) Joel leidis endale kuskil peatänava ääres mingi posada, kus ka väga lahke pererahvas ja pidavat tore elamine olema.
Õhtul käisime kolmekesi söömas koos austraallase Timiga, kellega Joel tutvus kohalikus õllesaalis. Tim oli igavesti vahva sell ja meil oli päris lõbus. Peale õhtusööki läksime ka jõeäärsele platsile peole ja võtsime caipirinhad-rummikoolad. M ina olin seekord aga nõrk lüli ja ei suutnud end käima tõmmata, otsustasin kella 1 paiku öösel hostelisse magama minna ja jätsin Timi ja Joeli kohalike piigadega flirtima. Kuna mul tee hostelisse ei olnud veel päris selge, siis tegin ikka paar head tiiru vanalinnas enne kui õigele teeotsale jõudsin. Tiirutades sain endale sappa ka mingi kohaliku brasileiro, kes mind siis ilusti hostelisse juhatas ja järgmisel päeval enda juurde baari caipirinhat jooma kutsus.
Täna ärkasin üsna vara ning vaatasin kohe üle hommikuse linnakese, jalutasin sadamas ja uurisin laevatrippide hindu ning vaatasin ka kohalikku randa. Rand polnud suurem asi ning otsustasin sõita bussiga Trindadesse, mida soovitas öösel see kohalik brasileiro. Juba kui ma bussi aknast neid võimsaid laineid nägin, hakkasin ohhetama ja ahhetama. Jalutasin mööda ranna äärt nö. ametlikust rannast eemale, suurte kivilahmakate ja võimsate lainete juurde. Vesi on külm aga laine lööb koheselt üle pea, nii et pikalt hoogu võtma ei pea. Kivilahmakate vahel peesitades on tunne nagu oleks üksi kuskil metsikul palmisaarel. Tohutult mõnus on!
Joel ei ole endast veel märku andnud, ilmselt läks eile neile piigadega lõbusaks:)
No comments:
Post a Comment