Šokolaadist ja muud lugemist peaasjalikult naistele

Juba varasemalt Costa Ricas veel elades võtsin üles šokolaadi teema. Costa Ricast ja Panamast mingit kohalikku kvaliteetset šokolaadi saada polnud. Ainus variant oli orgaanilisest farmist toorshokolaad osta ja siis ise midagi kokku keerata. Kolumbias oli olukord tiba parem, mingit tumedat naturaalset shokolaadi isegi paaris poes kohtasin. Ecuador aga valmistas mulle mõnusa mõruda üllatuse - uhkemates supermarketites oli rivi erilistest orgaanilistest tumedatest (77% kakaouba) shokolaadidest päris pikk. Proovisin näiteks soolatükikestega shokolaadi - väga maitsev ja omapärane. Kahjuks ei saa siin seda maiust omale kotti varuda, sulab ju ära.. Turul oli ka terve rida pakkujaid, kes müüsid kohalikust kakaoubadest toorshokolaadi. Puerto Lopezil oli mul nii uhke köök, et sain hommikuti smootisid blenderdada ja siis oli nii mõnus seda soksi sisse riivida. Kahjuks esmamulje põhjal Peruus sellist omatoodangut ei ole ja suurkorporatsioonide shokolaadivabad shokolaadid ummistavad siinseid poeriiuleid (mõnes mõttes hea ka, ma jätan shokolaadi söömise praegu vahele).
Siin on Ecuadori shokolaaditootja mõned näidised:

Kuna olen ju pikal reisil väikse koti ja väikse eelarvega, siis olen viimased 6 kuud oma tarbimiskire maha surunud ja shoppamist vältinud. Juba Ecuadoris Cuenca linnas oli mul raske oma ürgnaiselikke instinkte tagasi hoida aga kuna aega oli vähe ja poed enamus ajast kinni, siis piirdusin aknaostlemisega. Nüüd Peruus otsustasin, et on viimane aeg enne kõrgete hindadega Brasiiliasse ja Euroopasse tulekut natuke end lõbustada ja olgem ausad tegelikult oli mul vähemalt ühte asja vaja ka, siis lasin looma välja ja kammisin veidi Lima poode.
Mõned kaubanduslikud tähelepanekud - kõigist siiani läbitud riikidest on kõige soodsam shopata Panamas. Näiteks: tahtsin osta uusi shortse, Panamas maksid need 4 usdi aga olid kahjuks minu pepu jaoks liiga pisikesed, Cartagenas põlgasin ma samad shortsid 8usdi eest ära aga Ecuadoris, mis peaks teoorias soodsam olema, maksid samad püksid Montanitas (selles turismiorus) 20usdi! Ma peaaegu karjatasin kui müüja hinna ütles.. ja ei saanud talle muidugi märkimata jätta, mis hinda naaberriikides küsiti. Limas olenevad hinnad piirkonnast. Esimesel päeval astusin läbi oma elukoha Mirasflorese paarist poest ja ehmatasin päris ära - ei lõhnagi millestki soodsamast.  Mirafloreses elavad peamiselt rikkama keskklassi esindajad ja siinsete restoranide jms hinnad on tiba kõrgemad.
Teisel päeval läksin vanalinnaga tutvuma ja oma suureks rõõmuks avastasin, et sama kaup ja rohkemgi veel ja palju kenamad hinnad.. Minu reisiinglid olid jälle minu poolt, sest leidsin ühe jaki, mille otsustasin endale ära ahnitseda. Hakkasin krediitkaardiga maksma, müüja oli veidi tõre selle kaardimakse pärast ja lõpuks ei läinudki makse läbi ja jäin ilma jakita. Mis siis ikka, jalutasin edasi, üle silla mingisse suht kopli kanti ja nägin poodi, kus oli täpselt see sama jakk poole odavam! Muidugi ma ostsin selle ära ja imekombel töötas ka krediitkaart:) Lisaks sain endale ka uue kleidi, millega soojas kliimas eputada, nii et kordaläinud shopping oli. Limas meeldib mulle poes käia - kui poodi astud, siis tervitatakse sind alati "teretulemast senjoriita" ja ei hakata maniakaalselt sul sabas sörkima nagu Ecuadoris. Tere tulemast ütlevad alati ka teised müüjad ja turvamehed, keda kuskil riiulite vahel kohtad ning kui ära lähed, siis ukse peal turvamees ütleb, et tänan, et meid külastasite. Väga lahe ja sellega harjud nii ära, et ma ei tea, kas ma olen üldse nõus poes käima sellistes kohtades, kus mind nii ei kohelda:)
Veel ühest naistele tähtsast asjast, kosmeetikast..
Mitte siis dekoratiivkosmeetikast, sest seda ma peaaegu ei olegi viimase poole aasta jooksul kasutanud, vaid kreemidest. Costa Ricas oli minu vaieldamatu lemmik Bioland, mille kreemid ja shampoonid jms oli nii naturaalne, et nimekiri asjadest, mida kreem ei sisalda, oli vahel pikemgi kui nimekiri sisalduvatest ainetest. Parabeenidest teadsin ka varem hoiduda aga nüüd sai minu kreemide valimine täiesti uue perspektiivi, mis tähendab, et olen väga valiv.

Peale Costa Ricast lahkumist oli mul peagi uut näokreemi vaja ja see otsingu protsess kestis umbes 3 nädalat. Hirmus! Panamas, Kolumbias ja Ecuadori suuremates poodides on ainult Pondsi ja Nivea kreemid, mida ma vabatahtlikult ei ole nõus endale peale määrima. Kolumbias oli ka mingi omatoodang aga see sisaldas kõike seda, mida Biolandi tooted ei sisaldanud. Lõpuks leidsin Latacungas mingi naturaalsete toodete poe ja ostsin ecuadori aloe kreemi - kui vannitoas purgil kaane maha võtsin, pidin algul kreepsu saama, lõhn oli nagu vietnami salvil aga muidu pole kurta, lihtsalt teiste inimeste juuresolekul on seda pisut häbi endale peale määrida:) Õud tuleb muidugi peale kui avastad, et ükskõik kuhu lähed on ainult Procter & Gamler ja Johnsoni tooted:(