Istusime hommikul Paracase kail paati ja ootasime, millal ometi liikuma hakatakse. Siin seal kukkusid pelikanid nagu kivid vette, et endale hommikusöök noka vahele haarata. Vahtisin just paadi kõrval sulistavaid kalu kui pelikan otse paadi kõrval sukeldus läbipaistvasse vette, täiesti mere põhja ja siis sööstis kiiresti üles tagasi. Vau!
Veidi aega meresõitu ja peatusime Andide Candelabra ees - 180m kõrgune San Pedro kaktuse kuju olevat merelt näha 12 miili kaugusele. Kõik pildistavad, mina ka.
Edasi kütame lainete laksudes Ballestase saarte poole. Esimesed tegelased, kes meid seal vastu võtavad on Humboldti pingviinid. Pisikesed pingviinid, omased ainult sellele piirkonnale, kössitavad ühe kalju serval reas. Kaljudel on meeletul hulgal linde, giid laob nimesid ritta ja üritan meelde jätta aga praegu ei mäleta enam ühtegi:) Eemalt vaadates arvan esialgu, et kalju on lihtsalt ühest küljest must, siis selgub, et need on tuhanded kormoranid. Muuseas nende sitta korjatakse seal ning sellest tehakse biokütust. Näeme veel üüratult suuri meduuse, merilõvisid kividel peesitamas ja üksteisega parema peesitamiskoha pärast kaklemas. Õhus lendab veel eriti suuri pelikane, kes siuhti nagu kivid vette sukelduvad. Kaamera aku hakkab suurest klõpsimisest tühjaks saama, meel on rõõmus nähtud vaatepiltidest ning suundume tagasi Paracase küla poole.Edasi läheme bussiga kõrbesse. Sealne tee on täidetud soolaga ning Peruu pidavat sealset soola saatma Põhja-Ameerikasse tänavate lumest puhtaks soolatamiseks.
Teeme peatusi ilusates kohtades ja randades. Peatume La Catedralis, mis oli katedraali kujuga aga 2007 aasta suurele maavärinale järgnenud tsunaami käigus kukkus "katedraali kaar lihtsalt kokku.
Enne:
Pärast:
2007 aasta maavärin on seda kanti eriti tugevalt laostanud. Pisco linn hävines peaaegu täielikult ning ei ole siiani sellest toibunud - väga palju hooneid on majaderivis puudu või on valmis vaid osaliselt.
Käime veel vaatamas ainulaadset punase liivaga randa ning ühe liivakalju otsa ronides näen, kuidas delfiinid all lahes sulpsivad. Giid pakub, et võikisme ujuda aga vesi on kargelt külm ning ainult uus-meremaalased on piisavalt kanged, et see ujumine ära teha. Humboldti hoovus hoiab vee siin rannikul 13-14 kraadi peal, nii et väga vette ei kiskunud, ka tuul oli läbilõikav ja ma juba lõdisesin sellest tuulest. Tänu Humboldtile on aga Peruu rannikuveed äärmiselt liigirikkad ning 10% maailma kalasaagist püütakse just Peruus.
Inka varemed
Piscost 40km ida poole jäävad ühed paremini säilinud inka varemed Peruus - Tambo Colorado. Otsustasin tuuri asemel võtta collectivo ehk meie mõistes marsuudika ning ise kohale minna. Sõit sinna oli omaette elamus. Olen enne ka collectivodega sõitnud aga see oli raudselt kõige hullemas seisus auto ning lisaks veel niimoodi inimesi täis, et mul oli üks õlg aknast väljas juba aga ikka pressiti rahvast juurde.
Valmistumine stardiks:
Varemed ise olid nagu varemed ikka, siiski peab ütlema, et mingi omapärane tunne tabab sind kui seal ringi jalutad, vaatad kus olid päikese templid jms. Ning kui mõelda kui vanad need müürid kõik on ja mida üle elanud, siis on vinge küll.
No comments:
Post a Comment