Reede õhtul tegime veel väikse jalutuskäigu ja plaan oli vaadata natuke reedest protsessiooni rongkäiku. Rahvast oli palju ja näha polnud suurt midagi, seisime ja arutasime just, et peaks tagasi minema hostelisse kui meie ees jäi kihistades seisma selline 5 pealine laste punt. Mat siis küsis neilt, et miks nad naeravad, kas meie oleme kuidagi naljakad nende meelest. Lapsed olid erakordselt julged ja huvitatud ning peagi oli neid seal vähemalt 10, vahepeal tulid mõne emad-isad ka ja pistsid meile pere pesamunad sülle, et meiega pilti teha. Varsti olime nagu pressikonverentsil - seisime kolmekesi umbes kümne erinevas vanuses lapse ees, kes meid küsimustega pommitasid. Koomiline oli veel see, et me ei olnud selle ühe päevase koos hängimise ajal eriti üksteise kohta midagi uurinud, nüüd aga tahtsid lapsed igaühe kohta täpselt teada, kui vana keegi on, kellel on õed, vennad, lapsed jne. Nii et saime ka üksteise kohta rohkem teada:) Esialgu üllatas mind küsimus, kas mul on isa ja kas mul on ema..vastasin, et loomulikult aga alles hiljem taipasin, et see minu "loomulikult" ei ole paljudele guerillade terrori all elanutele nii loomulik vastus. Lõpuks nuiasid lapsed mult facebooki kontot, et kirjutaksin oma nime neile käe peale, et nad saaksid mind facebookis sõbraks lisada:) Peale umbes tunni ajast küsimuste rahele vastamist olime kõik väsinud ja põgenesime oma populaarsuse hetkede eest hostelisse.
Hostel oli seekord pisut kummaline, nimelt oli neil samas ruumis ka baar, kus peeti mõlemal ööl maha rockkontsert. Esimesel ööl see minu und ei seganud aga nüüd kui pidime bussi peale minekuks 3.30 ärkama, oli see närvide proovilepanek. Ärkasin umbes kell 2 öösel ning siis oli rock asendunud salsaga, jalg hakkas kohe tõmblema ja lõpuks kobisin vaatama, et kas on äge pidu ja äkki saaks pisut tantsida aga peole oli selleks ajaks jäänud kõigest paar paarikest.
Selle pisikese tüdruku nimi oli Laura:
Bussireis Popayanist piirile võttis 8 tundi aga pakkus suurepäraseid vaateid mägedele. Rühelised orud ja väikesed jõed orgude põhjas, vahest mõned väikesed külakesed kuskil mäe küljel. Imeilus. Piirilinnas käisime vaatamas ühte kirikut, mis on palverändurite sihtkoht ja mis asus samuti mäeküljel otse jõe kaldal, taamal vulises väike kosk.
No comments:
Post a Comment