Peruu söögist ja joogist

Peruu loodus on väga mitmekesine ning väga mitmekesine on seetõttu ma valik toidulettidel. Seetõttu otsustasin pühendada Peruu toidule terve postituse.
Kõige tähtsam on kartul. Olen näinud siin sellisel hulgal erinevaid kartuleid või pigem "kartulelisi" (kõiki ei nimetata kartuliteks) kui ei kuskil mujal.
Väiksed, magusad roosad hucad:

Limat nimetatakse  kontinendi ja mõned väidavad isegi, et maailma (prantslased võivad selle peale jonnima hakata) gastronoomia pealinnaks ning seal pidavat olema tohutul hulgal häid restorane, mida mina paraku ei väisanud.  Väisasin tagasihoidlike kohti ja nuriseda ei saa - valik oli palju parem ja mitmekesisem kui näiteks Kolumbias ja Ecuadoris.
Toiduvalik Peruus oli mitmekesine ning seda nii toidu kui hinna poolest. Madala eelarvega rändurile oli see paradiis - Limas sain kerge vaevaga kõhu täis väikestes tiibetitoidu sööklates 5-6sol`i eest (1usd=2,5sol). Punos aga õnnestus süüa juba kolmekäigulisi fikseeritud menüüga lõunaid pisut vähem kui 1 dollari eest. Sellised fikseeritud menüüga lõunad on muidugi turistidele mõeldud nn. "Viru" tänavast paar blokki kaugemal ja üldjuhul seal teisi turiste ei kohta aga toidumürgitust ma sealt ei saanud ja supp-praad-magustoit komplektil polnud häda midagi. Paar korda ladusin toidu eest ka 25 soli letti, siis kui olin kohtades, kus ei olnud valikut - kuskil saarel või kõrbes, kus oligi ainult 2 söögikohta ja mõlemad turistidele.
Mis siis on peamiselt peruulaste menüüs?
Muidugi kartul - nii magus kui mittemagus, siis kindlast kala, sest Peruu rannik on väga kalarikas. Seega peaaegu iga peruulane küsis, kas ma juba olen peruu cevichet proovinud ja neid ei rahuldanud sugugi vastus,et proovisin seda juba Costa Ricas või Kolumbias. Peruu ceviche olevat midagi hoopis paremat! Proovisin ära ja oli maitsev aga tõele au andes ei erinenud ta maitse poolest väga teistest cevichedest. Erinevus oli pigem selles, et näiteks Costa Ricas oli ceviche pigem eelroog ja teda serveeriti heal juhul paari saiaviilu või tortilladega. Peruus aga on ceviche pearoog ja lisaks kalale leiab taldrikult hunniku kartuleid ja muid lisandeid.

Peruu üks rahvusroogi on guinea siga ehk cuy. Pean tunnistama, et algul oli mul plaan seda proovida aga kui nägin neid skelette turul ja siis veel elusaid hamstri sarnaseid armsaid loomakesi, siis ma ei suutnud.

Hiinlaste mõjul on suurel hulgal riisisegudest koosnevaid menüüsid ehk chifasid, need on põhimõtteliselt praetud riisi segud kas köögiviljade või kana vmt.

Ka tiibetlastel on sarnased soodsad söögikohad. Suur oli minu üllatus kui esimene kord menüüd nägin, kus oli 28 erinevat wantani suppi ja mul polnud aimugi, mis see wantan on:)

Kõige põnevamat kaupa näeb muidugi turul. Ka Peruus on turgudel eraldi söögiletid, kus kohe kiirelt ja soodsalt süüa saab. Mina proovisin Cuscos kartulikooki ehk causat, mida tehakse nii juustu, kala kui lihaga. Päris popp oli ka solterito ehk erinevad köögiviljad ning üllatus - marineeritud seasõrad. Ma pole suur sealiha sõber, nii et ka sõrad jäid proovimata.

Mägedes kuulub kindlasti menüüsse mate coca tee ning väga hea on coca lehtedele lisada ka värskeid alpi mündi lehti..mm!

Alkoholist on kuulsain pisco, millest tehakse kokteil piscosour. See koosneb piscost, vahustatud munavalgest ja sidrunimahlast. Proovisin ka kanget piscot, mis maitses nagu tequila. Piscosour aga on täitsa mõnus kokteil limpsimiseks.

Ka siin proovisin churrost - Limas sain megahead churrost ja üsna kehva, ehk siis hind sõltus otseselt sellest kui palju churrose sees shokolaadikreemi oli.
Nascas üllatati mind aga kartulisalatiga - täiesti meie köögist tuntud salat oli lihtsalt ühes lõunamenüüs eelroaks. Sõin nostalgitsedes ja maitses hästi.
Mittealkohoolsetest jookidest tasuvad märkimist muidugi naturaalsed mahlad - need on lihtsalt võrratud, eriti kui neile ei lisata liiga palju vett.

 Olen igas riigis proovinud ka shokolaadi kui olen proovimisväärt shokolaadi leidnud. Peruus läks sellega pisut aega kuna peamiselt müüakse igasugust küpsiseseguga sodi aga Cuscos õnnestus ühest poekesest ka mõrushokolaad saada. Kahjuks oli seal kakao sisaldus vaid 52% aga see oli tõesti ainus, mis vähegi shokolaadi nime võis kanda. Märkimisväärne oli selle tahvli suurus - 300gr. ning tahvel oli nii paks, et seda oli tõeliselt raske hammustada. Tahvel oli ilmselt tehtud tõelistele magusasõpradele, sest murtava tüki suurus oli 3 korda suurem ja jämedam kui tavaliselt.