Costa Rica pealinn San Jose ei jätnud meie esmakohtumisel mulle meelepärast muljet. Madal, pisike, veidi räpane ning nagu kõik kohalikud ka ise kinnitasid - pimeduse saabudes väga ohtlik. Esimene päev Costa Ricas põdesin lennuväsimust ja ajavahet ning tagant järele oskan ka öelda, et jalutasin pisut valedes kohtades. Võib-olla olin ka liialt Euroopa linnatüüpidega harjunud, sest vaikselt ajapikku on San Jose mulle meeldima hakanud. Olen siit mitmeid kordi niimoodi kiirkorras läbi põiganud, et tulen õhtul, ööbin mingis suvalises hostelis ja varahommikul kohe bussiga kuhugi edasi. Seekord otsustasin aga kolm päeva pühendada selle riigi pealinnale, kus praeguseks 5 kuud olen olnud. San Jose asub Central Valleys seega loomulikult on siin jahedam kui rannikul ning see on minu silmis miinus. Samas päevad on kenad ja eestilikult suvised, nii et saab ikka üldjuhul ka plätuga käia kuigi kampsun peab väheamsti kotis kaasas olema. San Jose kesklinnas on mitmeid ilusaid parke ja koloniaalstiilis maju. Ok, nende majade aedadele on üldjuhul tõmmatud okastraat, mis minule mõjub võõrastavalt aga on ka kaunimalt turvatud aedu. Lisaks leiab siit muuseume ja galleriisid, kus saan oma isu kunstilise meelelahutuse järele pisutki leevendada. Kõige krooniks leidsin endale hosteli, mis on nii ilus ja mõnus, et sealt ei raatsi hästi välja minnagi, nii et lähed nagu koju - maja on valgust täis ja hubane. Tihtipeale armastavad öömajade pakkujad siin ju mingeid ussiurge ehitada minimaalse päevavalguse ja õhutust pakkuvate akendeta.
Lisaks algasid San Joses kuu aega kestvad kultuuripäevad, toimus parkides põnevaid ettevõtmisi ning igal pool on kontserte. Käisime Mati ja Palloga Escazus jazzklubis kuulama mingit kohalikku poppi bändi, mis küll mõngis pigem latiino jazzi vmt. aga elamus oli see küll. Sõit sinna oli samuti elamus, sest autoga San Jose linnaosade vahel liiklemine pole esimene kord mingi meelakkumine - võttis 45 minutit ja mõned närvirakud enne kui mõne kilomeetri kaugusel oleva koha üles leidsime. Pidevalt sattusime valele kiirteele või juhatati meid täpselt vastassuunas meie poolt liigutud suunale. Lisaks Escazule õnnestus lähemalt kaeda ka Herediat, kus asub üks ülikool ning kus käisin külas ühe oma sõbra sõbral. Läksime õhtul välja dringile ja oh imet - mind ei lastud pubisse sisse! Nimelt peab siin pass kaasas olema KÕIGIL, kes soovivad pubissse või klubisse minna aga mina arvasin, et mis ma ikka tähtsaid dokumente endaga öösel kaasa tassin:)Egas midagi, käisin siis taksoga passi järel:) Päevavalgel nägin ka teist ülikooli linnaosa San Ramoni, mis oli samuti äge. Nii et San Jose on lahe linn, rääkigu inimesed, mis tahavad. Lihtsalt läheb pisut rohkem aega, et see ilu ja võlu üles leida:)
Selline mitmetunnine trummitagumine toimus kesklinna pargis. Igaüks sai tulla ja trummeldada, aeg ajalt vahetus ainult ees rütmilööja:
No comments:
Post a Comment