Käisime veel ka teistel vähem ja rohkem ilusatel randadel. Näiteks playa Camaronal oli nii tugev rip current, et randa jõudvad lained hakkasid mürinal tagasi mere poole minema. Hetkel kui nad ranna poole rühkivate lainetega kokku said, toimus midagi purskkaevu show sarnast ja vett pritsis igasse kanti. Üritasin seda vaatepilti ka videosse saada aga no lives on see ikka ägedam:)
Playa Carillo valge liiv ja uhked palmid:
Playa Camaronal:
Samaral sain lõpuks end kokku võetud ja otsustasin surfi proovida. Peale rohkem kui aasta tagust esimest proovimist arvasin, et olen ikkagi kunn ja mingit long boardi endale pähe määrida ei lasknud. Asi lõppes sellega, et pisike lauaga ei suutnud ma end rohkem kui mõned korrad püsti ajada. Siis värisesid käed ja põlved olid punased ja paistes ning kooberdasin kiiresti palmi alla puhkama. Ülejäänud päeva sisustasime sellega, et üritasime mööda rannikuäärseid kruusateid Tamarindo poole jõuda. Käisime kõigis ettejäänud randades ja lõpuks oli neist juba paras kopp ees. Palju oli musta liivaga randu, kus ei viitsinud üle paari sammu teha aga näiteks Nosara lähedal olev Guiones ja Pelada olid täitsa ägedad. Muljetavaldav oli veel playa Avellanas, ei tea, kas ujuma läinud sea pärast või oleks see mulle muidu ka muljet avaldanud. Rahvast oli küll palju aga kuidagi chill koht tundus.
Tamarindo oli aga korralik turistikas ja gringolandia. Põhimõtteliselt võiks see olla ükskõik mis koht päikese all, Costa Ricale iseloomulikku siin suurt ei ole. Dado tahtis õhtul hirmsasti kuskil live muusikat ja merengue pidu aga kahjuks ei õnnestunud meil seda leida. Niisiis sõime itaalia pitsat ja kuulasime inglise rokki ning kustusime õige varakult. Täna kulus pool päeva SAn Josesse saamiseks ja nüüd ma siin olen, varbad külmetavad, sest õhtuti on San Joses ikka paganama jahe:(
No comments:
Post a Comment