Mida ma teen vabadel päevadel..

Vahepeal olid jälle vabad päevad ning pühapäeval otsustasin, et lähen teen lõpuks esimese surfi Dominichalis ära. Kadi kolis vahepeal Dominichali, nii läksingi sain temaga kokku, et minna koos surfama aga võta näpust, suvi ei ole veel Costa Ricasse pärale jõudnud. Juba 10 ajal hommikul tulid esimesed vihmapiisad ning oli lauspilvisus, nii et otsustasime hoopis oma Osa tripi organiseerimisega tegeleda. Nii kui autorendi poole hakkasime jalutama, peatus meie kõrval auto, milles istusid Juan ja Yamil, Adelantes käivad kliendid ning tegid ettepaneku hoopis hilisele hommikusöögile minna. Pura vida, mõtlesime, et autorendiga jõuab hiljem tegeleda ning läksimega sööma. Süües küpsesid aga juba uued plaanid käia ära San Isidros mingit ilusat kohta vaatamas. No poole sõidu ajalt kallas juba nagu oavarrest ja oli selge, et vaatamisväärsustega ei ole eriti mugav tutvuda, nii et pidime minema hoopis mingisse ilusas kohas asuvasse baari. Teel sattusime aga kuhugi külarodeole, kus olid kappavad hobused, üleslöödud kauboid turjal, karussellid ja suhkruvatt..Tegime kohalikus pubis ühed õlled ja kuna mina olin oma pea täie laksuga vastu autokatust ära löönud, siis istusin seal jääkott peas ja ootasin, et tähed silmade eest ära kaoksid. Lahe oli jälgida, kuidas rahvas oli end külapeo jaoks üles löönud. Keset päeva olid ticadel jalas kõrge sääre ja kõrge tikk-kontsaga saapad jalas, ülilühikesed püksid jalas ja täismeik näos. Poistel olid tukad geeliga püsti lükatud ning kauboid olid end üleparfümeerinud:)
Siis kihutasime tagasi, sest mul oli juba kella 5ks kokku lepitud deit Oscariga. Üle kahe kuu esimest korda sain minna oma külas olevasse itaalia restorani õhtustama, sest tavaliselt olin ju õhtuti tööl olnud. Ojochal on paras gringolandia, siin on rohkelt sisserännanute tehtud restorane, mis peaks olema väga head aga ka üsna kallid. No itaalia oma oli täitsa hea ja mõnusa atmosfääriga koht.
Teisipäevaks olin kokku leppinud meil baaris käinud ameeriklasest isa ja pojaga, et nad võtavad mind kaasa oma maa-aladega tutvumisele. Nimelt on nad ühe äripartneriga kahasse ostnud vihmametsa ning rajavad sinna mangostani istandust. Mangostanid kasvavad peamiselt Indoneesias ning Balil reisides jätsid nad mulle sügava mulje oma kesta pärast, nimelt on tegu justkui lillekujulise nikerdusega nende koorel, lisaks ilusale koorele on aga sisu väga vitamiinirikas ja tervislik. Istanduse rajamise juures on positiivne, et metsa ei võeta maha vaid taimed istutatakse teiste puude vahele. Nad kirjeldasid oma eelmist retke oma maadele kui tõelist ekspeditsiooni, kus mets tuli matchetega läbi raiuda ning rippuda enam vähem puu juurikate küljes, et edasi liikuda. Olin valmis korralikuks rüseluseks metsas aga tegelikult jooksis mäeküljel väike savine rajake ja minu jaoks polnud seal midagi hullu. Kõige lahedam oli laskuda paduvihmas mööda järsakut alla joa juurde ja pärast mööda juurikaid uuesti üles ronida. Tundsin, kuidas irve on näol ja suu kõrvuni, ei libisenud mu ex-valged tennised ega häirinud vihm, nii äge oli! Kummalisel kombel libastusid teised mudas ja kukkusid ja mina nagu lendasin sealt läbi, täielik dzungliloom võiks must saada:) Nägin lõpuks ka ära paljukardetud kõige mürgisema mao tercapelo. Pidasime just joogipausi kui silmasin äkki 1,5 meetri pikkust madu mäeküljel vaikselt minema libisemas. Imelikul kombel ei tundunudki väga hirmus, suht külmaks jättis, ei tea kas asi oli selles, et polnud üksi vaid 3 meesterahvaga, kes olid varustatud machetedega. Lisaks nägime veel rohelise musta kirjut konna ning ahvi ning kuulsime, kuidas möiraahvid mürgeldasid. Tripi lõpetuseks käisime mägibasseinides ujumas ja peale 5 tunnist matkamist olin ikka suht mudane ja kutu. Tegin poole tunnise uinaku ja läksin meie Tortugera randa kilpkonna patrulli. Hooajal patrullitakse iga öö, et tabada randa tulnud suured merikilpkonnad ja võtta kaitse alla nende munad. Patrullisin koos Oscariga kella poole kahest öösel kuni neljani aga kilkonni kahjuks ei näinud. Nii kompensatsiooniks aga nautisin täiskuu valgel rannal jalutamist ja nägin 5 korda tähte langemas. See-eest hommikul sain jälle pisikesi kilkonnabeebisid merre lasta:)