Saturday, December 10, 2011

Panama City

Panama City olevat Kesk-Ameerika kõige glamuursem ja metropoliitsem linn. Vanalinn, Casco Viejo, kus oli meie esimene hostel, oli ülimalt äge koloniaalstiilis väikesel poolsaarel asuv linnaosa. Paljudel majadel oli püsti ainult fassaad aga see eest ilus fassaad. Kuna oli pühapäev, siis oli rahvas kodus ning avatud akendest ja hoovidest kõlasid salsa ja bachata rütmid. Papid ja mammad istusid tänavaserval ja puhusid juttu. Atmosfäär oli mega lahe ja üle hulga aja tundsin, kuidas käsi pidevalt kaamera järele haarab. Casco Viejost paistis ilusti kätte ka city ameerikalike kõrghoonetega ning ameerika sild.
Esimese hooga hostelit otsides hakkasin jalutama valele poole, vaatasin küll, et tänavad on imelikult tühjad ja kuidagi kõhe tunne tekib ning lõpuks ütles mulle üks tänaval olev paarike, et kuule sa lähed täitsa valele poolele ja nii suure kotiga ei tohiks sinna üldse minna. Muutsin siis suunda, leidsin hosteli ilusti üles ja seal seinal oli linnaosa pilt ning tänavale, kus mina olin jalutanud, oli suurelt kirjutatud DANGEROUS. Tegelikult Oscari sõbrad, kes citys elavad, ütlesid, et kogu vanalinn on ikka öösel väga ohtlik ja seal jalutada ei tohiks:) Nii me siis käisime lähedal asuvas lahedas itaalia restoranis ning järgmisel hommikul kolisime citysse, kus oli oluliste mugavustega väga armas hotellike. Tegelikult oli kolimise põhjuseks see, et hotell oli ikka päris kräpp ja lisaks ei olnud meie toas akent. Õigemini oli küll mingi luuk aga sellest välja ei näinud ja see asus kuskil lae all. See fakt iseenesest ei häirinudki esialgu aga üsna otsustavaks sai see moment kui lebad voodil ja järsku avaneb üleval luuk ja inimesed passivad sisse:)
Panama City "must" asi tundus Panama kanali külastus. Nägime selle nimel vaeva ja maksime kogu lõbu eest kenakese summa aga kellegil teisel ma seda küll vaatama ei soovita minna. See pole tõesti midagi erilist ning rahvast oli nii murdu, et peaaegu võimatu oli midagi normaalselt näha. LIsaks võttis taksosõit sinna ja tagasi üle tunni ning 30 taala, mis on kohalikus mõistes ikka päris suur raha.
Kuna shoppamine on seal teine oluline atraktsioon kuna Panamas on asjad väga soodsad, siis läks suur osa ajast shopping mallis kappamisele. Kuna ma olin kannatlik kaaslane, siis veetsin suure osa ajast Oscarit huvitanud poodides ehk meeste riiete poodides, nii et õnneks mind ostuhullus ei tabanud. Viimasel päeval ostsin endale ilusa punase olympuse veekindla kaamera, mille üle mul on hullult hea meel.
Ehk siis kokkuvõtvalt Panama Cityst - tore oli aga linn kui selline mingit sügavat muljet ei avaldanud ning uuesti sinna ei kipu. Küll aga tahaks vaadata üle Panama kariibi mere poolse ranniku ja mõned saared.

No comments: