Jõudsin peale 36 tunnist lennujaamades ja lennukites passimist lõpuks kohale. Hoopis imelikum oli tulla kui tavaliselt puhkuse reisile st. vaatasin juba lennukiaknast sellise pilguga, et ah see siis ongi see minu vahepealne kodumaa. Erilist ärevust ei olnud ja mõnus tunne on, et ei pea kiirustama. Lühikeste puhkuste ajal on alati nagu ora tagumikus, et ei või niisama passida ja oodata, tuleb teha ja näha võimalikult palju.
Läksin San Jose peale jalutama, et vaadata ära paar vaatamisväärsust ning osta homseks bussipilet Ojocholi. Lisaks vaatamisväärsustele kohtusin 2 ameeriklasega (nad ei olnud koos, vaid tulid minuga ise juttu ajama nii poole tunniste vahedega. Esimene oli David, pensionär, ütles, et ma ei usuks kui vana ta on aga minu meelest nägi ta ikka päris vana välja, ma ei tea mis ta siis tegelikult oli, päris 100 täis või. Aga jutukas oli, umbes 20 minuti pärast teadsin ma millistes hammastes tal augud on ja kuidas ta neid Costa Ricas parandamas käib ning kui odav lõbu see ameeriklastele on. Lisaks sain teada, kus ta elab, kus ta on reisinud, kuhu plaanib reisida ning millised naised talle meeldivad. Tema ei saanud minu kohta peale nime midagi teada:)
Jalutasin paar blokki edasi ja kõpsti tuli kaardi uurimisele abi pakkuma järgmine vanem härra, Robert. Ka tema oli Costa Ricas hamba parandamise reisil. Tema rääkis ilusti hispaania keelt ja oli rõõmsasti nõus minuga kõmpima bussijaama kuhu ma ausalt öeldes üksi poleks julgenudki minna.Terve tee kuulsin muidugi lugusid hammastest ning sekka ka nüansse ameerika ja costa rica ajaloost.
Vot niisugune päev siis ameeriklaste ja nende hammastega:) Vähemalt saan aru, et hambaravi kvaliteedi pärast ei pea siin väga muretsema, ameeriklased on rahul, peaks meie ka olema.
4 comments:
Kuidas esmamuljed uues elu- ja töökohas (koos piltidega ja kaardiga palun).
Kuna praegu on ikka korralik vihmaperiood, siis polegi midagi muud teha kui oodata, et see üle läheb. Vahepealset aega sisustan hispaania keele ja kokteilide segamise õppimisega. Surfiranda saamiseks peaks hankima kohaliku autoga amigo, sest jalutuskäigu kaugusel sellist randa pole. Sellest on mul tuliselt kahju, sest suur plaan oli igal hommikul ookeanis ujuda ja õhtul surfata:) Dzunglit on tunda ja kuulda pidevalt, eile käis mul näiteks külaline - skorpion. Õnneks pole tagasi tulnud rohkem.
Alusta siis hispaania keele õppimist tutvudes hambaravis vajaminevate väljenditega ja lase kindlasti enne kojutulekut hambad korda teha. Loodetavasti võtsid neilt ameeriklastelt ikka usaldusväärse hambaarsti kontakti?!
ehh, Andra. Meil oli ka ju nii, et esimesed 5 aastat näitasin mina sulle oma hambaauke, aga sinu kohta teadsin vaid nime :)
Post a Comment