Sunday, October 16, 2011

Sündimise ime!



Üks minu reisi to-do listis olevatest asjadest oli kilpkonnade munemise ja beebide merre rändamise nägemine. Praegu ongi munemise periood Vaikse ookeani rannikul ja kuna selgus, et Rita tunneb kohalikku, kes kilpkonnade kaitsmisega tegeleb, siis olin otsustanud talle helistada. Ei jõudnudki veel helistada kui Oscar, siis troopikale spetsialiseerunud bioloog, meie baari astus. Mõttejõud on ikka imeline!:) Leppisin Oscariga hommikuks kohtumise kokku, sest ta oli lahkesti nõus meile näitama, kuidas kilpkonnasid merre lastakse. Hommikul kell 7 olime platsis, vihma kallas mis kole aga kilpkonnadele pidavatki vihm meeldima. Läksime randa ja seal olid eraldi aias eraldatud nii öelda pesakonnad. Asi käib nii, et nad patrullivad ööd läbi rannas ja kui leiavad kilpkonna pesakonna, siis tuuakse munad reservuaari, kus kaevatakse samasugune auk nagu kilpkonn seda teeb, umbes pool meetrit sügav, ning pannakse munad sinna. Loomulikult käib selle kohta täpne arvepidamine. Üks pesakond haudub keskmiselt 15 päeva, soojaga kiiremini, praeguste jahedatre ilmadega läheb paar päeva kauem. Üldjuhul (ja looduses) kaevavad pisikesed kilpkonna beebid peale koorumist end ise liiva peale ning siis jagub neil jõudu 48 tunniks, et jõuda merre ja uut toitu saada. Seekord oli aga aeg juba mitu päeva üle ning Oscar kaevas nad ise liivast välja. Kokku oli seal umbes 50 kilpkonna pojakest, nad mõõdeti ja kaaluti üle (üks poeg kaalus umbes 20 grammi) ja pandi siis ämbrisse. Siis oodatakse kuniks nad on jõudu kogunud ja rahmeldavad ning ronivad aktiivselt ringi. Siis võetakse ämbrid ja pannakse mere kaldal pikali, et kilpkonnad saaks välja ronida ja järgida looduse kutset. Kõik ei leidnud kohe õiget suunda üles, neid saime ise õigele poole aidata ning valvasime kuniks kõik olid merele ujunud. Umbes tuhandest 1 kilpkonn jääb elama ning kasvab suureks..
See oli nii äge kogemus, et võttis kohe huilgama! Fantastiline! Kurb on see, et inimesed on kilkonnadele ühed suurimad vaenlased. Nende munad on nii hinnas, et kohalikud käivad neid mune korjamas ja söövad neid, Costa-Ricas võivad nad selle eest 3 aastaks vangi minna aga sellest hoolimata on neid munade vargaid omajagu. San Joses on kesklinnas tegutsev baar, kust pidi isegi neid mune osta saama, seda väitis mulle too usa pensionär... Suured kilkonnad kiibistatakse ja neid jälgitakse ning uuritakse, beebidele kiipe ei panda.

3 comments:

Roosa said...

Oot, panid õige numbri ikka - tuhandest kilpkonnast jääb elama 1? Kui nii, siis see on mu selle nädala kõige kurvem uudis...

Sandras said...

Jah Roosa, number on kahjuks õige..

Helen said...

Kurb tõesti... nii need liigid välja surevad kahjuks. Lahe kogemus kindlasti sellist rännet näha- õigel ajal õiges kohas!