Viies päev Costa Ricas. Ma ei ole ajavahega ikka veel kohanenud. Ei uskunud, et sellega nii kaua läheb. Ok, kell 7 õhtul pole enam magama läinud aga kell 9 vajun juba raudselt voodisse, reede õhtul punnitasin peo pärast 11-ni ja siis jäin sekundiga magama, hoolimata sellest, et minu tuba oli dj puldi peal ja pidu oli täies hoos. Hommikuti tõusen seetõttu jätkuvalt kell 6 ja päevad lähevad nii, et ajataju puudub täielikult.
Vihma sajab peaaegu koguaeg ja palju, esimestel päevadel nägin ikka päikest ka ja sain ringi liikuda aga eile lahistas päev otsa lakkamatult sadada, alles õhtul kui magama läksin jäi vihmasabin järgi aga täna hommikul on taevas jälle tinahall ja loomulikult sajab. Seetõttu on kõik väga niiske, alustades riietest ja lõpetades raamatutega. Hästi ei mõjuvat see ka elektroonikale, õnneks kingiti mulle lahkumise puhul telefonile niiskuskindel kott, nii et vähemalt telefon peaks jääma töökorda.
Igasuguseid putukaid ja mutukaid on kõvasti. Kui muidu pole sääskedega eriti kokku puutunud, siis täna öösel kuulsin tuttavat tüütut pininat ja oh imet, hommikul ei saanud ühte luuki hästi lahti teha. LIsaks olen üle kere sääsepunne täis. Kui päike loojub, saabuvad tavaliselt sellised pisikesed sipelgate moodi tegelased, kes ka naksavad aga neist pole siiani suuremaid märke maha jäänud, korraks sügeleb ja ongi kõik. Siis oli mul üleeile toas skorpion. Kõbistas mööda põrandat ringi, esimese hooga ründasin teda barbari moel plätuga aga see rünnak ebaõnnestus, siis andsin verbaalse käskluse minu toast udu tõmmata ja seda ta ka tegi. Tegelikult ei pidavat need skorpionid eriti mürgised olema, umbes nagu suuremat sorti herilased Eestis.
Õhtuti uinun igasuguste mutukate, gekode jms loodushäälte peale ja näiteks täna hommikul häälitses akna taga suure oranzi nokaga toukan.
1 comment:
Sellise vihmaga ongi hea toas istuda ja hispaania keelt lihvida :)
Post a Comment