Peale Buziost suundusin Saquaremasse, mis on Brasiilia parim surfikoht. Kahjuks tervitas mind surfikoht vihmaga ning lained olid nii teravad, et esimene päev ei surfanud keegi, teisel päeval ikka mõned surfarid olid aga mina oma algaja oskustega ei julgenud vette minna. Pealegi ei olnud seal käepärast surfilaenutust, nii et rentisin minu toakaaslase sakslasest Tomiga hoopis jalgrattad ja sõitsime ratastega niisama küla vahel ringi. Saquaremast plaanisin ka raftingule minna aga ka see ei õnnestunud. Hosteli omanik Jose ütles, et selleks tuleks 3 tundi autoga sõita ning selleks ei olnud mul tahtmist. Kahju, sest rafting oleks andnud pisut vürtsi juurde, tahtsin seekord lebo asemel rohkem actionit. Saquaremasse jäin kaheks päevaks, siis sõitsin Riosse ning sealt lendasin kohe edasi Sao Paulosse. Rio bussijaamas oli juba korralik karnevali meeleolu, vastas olid karnevalitsikid, kes kinkisid karnevali pakikese kondoomide ja maskiga:) Liiklusummikud olid igal pool ja isegi lennujaam oli hullult ülerahvastatud. Samasugune mäsu oli SP lennujaamas, läks tund enne kui sain oma koti lõpuks kätte. Hoolimata sellest, et linnas on 17miljonit elanikku ei olnud tänavad imelikul kombel ülerahvastatud nii et sai 2 päeva ringi jalutada peaaegu inimtühjadel tänavatel. Kahjuks oli ilm erakordselt külm, kõigest 18 kraadi, nii et pidin oma talvekostüümid välja otsima.. Pealegi sadas terve laupäevase päeva, nii et peale shoppamise ei viitsinud midagi teha. Shopingu puhul aga muutus tüütavaks see, et igakord poodi sisenedes hakkasid müüjad lobisema ning igakord siis pidin ütlema, et ma ei räägi portugali keelt, see muidugi ei takistanud neil edasi vadistada..Keel tuleks ikka minimaalsel tasemel siin selgeks õppida, muidu on üsna keeruline. SP-s meeldis mulle Liberdade, jaapanlaste linnaosa, kus elab ligi 3miljonit jaapanlast ning see onn suurim jaapanlaste kogukond väljaspool jaapanit. Tänavalt sai osta superhäid tempurasid ja toidupoes oli üüratu valik norisid, sojakastmeid ning igasuguseid tundmatuid juurikaid. Sushibaarides tegin ka väikse degustatsiooni.
Viimasel päeval käisin ühe paulistaga hommikusel missal gregoriuse laule kuulamas ning lasin endale teha väikse linnatuuri nö. kohaliku silmade läbi. Näiteks ei teadnud ma enne, et kiirteed, mis SP-d läbivad, on ehitatud jõe sängidesse. Suurte vihmadega pidavat kanalisatsiooni kaaned pealt lendama ja tekivad nö. geisrid.
Üldmulje inimestest ei olnud nii hea kui Rios, näod olid metroos mornid nagu eestlastel ja atmosfäär ei olnud selline vaba ja rõõmus nagu Rios. Samas seda, et SP-d üldse külastada ei tasu, ma öelda ei saaks. Tegelikult on see lahe multikultuurne metropol, kus paar päeva võib vabalt ringi vaadata.
Viimasel õhtul läksime hostelistväikse seltskonnaga välja ka, nii panin reisile väärika caipirinhase punkti.
No comments:
Post a Comment