Elust cariocana

Päevad on läinud siin lennates ja järjest vähem aega on asju kirja panna. Teiseks olen siin linnas juba kolmandat korda ja kuigi ikka ja jälle avastad uusi asju, siis kuidagi keeruline on neid kirja panna nii,e t see teistele ehk huvitav lugemismaterjal oleks.

Rio ja 20+
Rios algab juuni keskel 20+ konverents ja juba praegu käib elu konverentsi rütmis. Üks carioca ütles mulle, et see on peaaegu nagu karneval, ses mõttes, et keerab linna elu pea peale. Kuigi lahkun enne konverentsi algust, saan sellest saginast juba osa. Tegelikult on kahju, et ma oma lende planeerides, sellest midagi ei teadnud, sest siin oleks hea võimalus vabatahtlikuna huvitaval üritusel kaasa lüüa. Minu argentiinlasest sõbranna seda teebki praegu ja on päris põnev. Kes tahab ürituse kohta rohkem teada, saab uurida siit: http://www.uncsd2012.org/rio20/index.html. Tänu sellele on ka linnas hulk põnevaid näituseid, millest olen juba osa saanud või mida plaanin külastada. Üks äge ja hariv asi oli rahvusteatri ees oleval väljakul toimuv "A Terra Vista do ceu". Imeilusate fotodega olid läbipõimitud lood fotodel olevatest kohtadest ning lisaks mitmeid fakte maailmast. Näiteks, kas teate, et 47% Euroopas kasvatatud viljadest on pestitsiididest pungil? Või et vähem kui 10 riiki omavad 60% kogu maailma mageveevarudest? Või et kui elaksime kõik nagu põhja-ameeriklased. läheks vaja 4 Maad või kui elaksime nagu Aafrikas, kasutaksime vaid 2/3 Maast. Jällegi, kel tekkis huvi, siis:http://www.goodplanet.org/en/. Tegelikult on 20+ juba mõnda aega cariocade elu mõjutanud. Näiteks kruvisid hotellid oma hinnad lakke, nii et suur osa saabuvaid inimesi otsivad teisi majutusvariante ning tihti ööbitakse kellegi kodus ja renditakse tuba. See toob linnaelanikele väikese lisasissetuleku ja jätab ahned hotellid pika ninaga.

2 asja, mille eest saad Brasiilias väga kiiresti trellide taha.

Esimene  kiirtee vanglasse on kui jätad alimendid maksmata. Ning siinkohal ei toimu mingit pikka aastaid kestvaid vaidlusi ja mämmutamist. Tähtajaks mitte maksmise puhul saad uut nädalat alustada juba maailma läbi trellide kaeda. Ka alimentide määramine on väga konkreetne ja kiire.
Teine kiirtee on kui tapad ära mõne kaitsealuse loomaliigi esindaja.

Liiklus


Liiklus on läinud iga aastaga hullemaks ning 2008 aastaga võrreldes tunnen, et ummikud on paisunud nagu õhupall. Rio liiklusesse  lisandub iga aasta sadu tuhandeid autosid ja seda on tunda. Õhtusel tipptunnil võttis mul bussiga lennujaamast Leblonisse saamine aega 3 tundi! Varem oli sõiduaeg kuskil tund. Kui bussiga Leblonist kesklinna sõita keset päeva, võib kuluda samuti tund. Õnneks on metroo, kuigi see on liiga lühike ja viib liiga vähestesse kohtadessse, on see siiski palju abiks, kasutan metrood igal võimalusel, et vältida bussides hängimist. Äärmiselt tervitatav on aga rendijalgrataste süsteem. Kuigi esialgu on jalgrattaid vaid 600 ning jaamad on linna lõuna osas, siis on see ikkagi äge ja mugav viis liikumiseks. Ning rattad on korralikud, käikude ja piduritega. Ratta saab tellida endale mobiiliga kuid eelnevalt tuleb internetis endale konto teha ning vaja läheb nii krediitkaarti kui kohalikku nn. isikukoodi, seega sul peab olema kohalik sõber, kes sind usaldab, et tema nimel sulle konto teha. Kuu aega rattasõitu maksab vanas eesti rahas umbes 60 krooni.
Bussiliiklus on Rios tihe aga minu jaoks on see ikka väga kaootiline kuigi lõppude lõpuks kõik toimib. Nielt bussid ei peatu peatuses kui sa neid kinni ei pea. Samas kuna ma kaugele ei näe, siis on üsna keeruline peatada kui ei tea, millist peatada. Samas on aga suhtumine lahke ja sõbralik ning kui palun mulle öelda kui oleme peatuses x, siis seda ilusti ka tehakse ja keegi pole pahane. Ka bussitranspordi mugavust häirib liiklusummikute ulatus.

Nimed

Minu praegune võõrustaja sai äsja teada, et ta saab tütre isaks .Naine on alles neljandat kuud rase aga kohe samal päeval algas korralik nime panemise poleemika. Sellest räägiti kõigiga ja tulevane isa käis välja oma kandidaadi rääkides sellest kõigi tuttavate ja sõpradega ning õhtu lõpetuseks pani teate ka facebooki. Ka siin on kombeks, et lapsel on vähemalt 2 eesnime ning perenimedeks jääb mõlema, nii ema kui isa perekonnanimi.

Sotsialiseerumine


Siin on äärmiselt lihtne inimestega sõbruneda ja kontakte vahetada. Kui ilmud kuhugi üritusele oma brasiillasest sõbraga, siis väga kiiresti, saad endale veel paal telefoninumbrit lisaks, et järgmistel päevadel midagi koos ette võtta. Neile on väga oluline, et tunneksid end hästi ja et kõik oleks kenasti ning nende külalislahkus on tõesti südantsoojendav. Minu sõbrad on ka sinu sõbrad ja kontaktide jagamine käib mängleva kergusega, keegi ei hoia end tagasi ning sõprade kontakte jagatakse meeleldi. Näiteks leidsin mina niimoodi siit kaks Rios elavat eestlast, sest minu sõbra prantsuse keele õpetaja kuuldes, et ma olen Eestist, valis kohe nende numbri. Mis mulle meeldib, on siinne kindel 2 musiga tervitussüsteem ja see on üldjuhul reegel sõprade ja nende sõprade vahel. Olen nii ära harjunud, et kui ühel hommikul teenija tuli, siis tahtsin teda ka tervituseks musitada aga ta oli päris ehmatanud, teenijaid pole vist ikka kombeks musitada (unustasin seda täpsustada).


Favelad ehk vaeste linnaosad


Ühel päeval sain kokku tuttavaga, kes tegi ettepaneku minna favelasse. Mõeldud, tehtud, läksimegi. Tegemist oli kesklinnas asuva Provencia favelaga, mis pidavat olema rahulik ja turvaline koht. Pistsin krediitkaardi igaks juhuks ikkagi ketsi sisse ja läksime. Tänavad olid rahulikud aga tunda oli nn. naabrivalvet. Tema kui carioca tegi kohalikega juttu ja tiirutasime seal veidi. Silma jäi pundarte kaupa elektrijuhtmeid, mis on ebaseaduslikult majadesse veetud ning aretusi veevärgist, mis ilmselt on samuti ebaseaduslikult sinna veetud. Kuulsin, et favelas saab rentida endale ühe voodikoha kümneses toas 500 reali eest kuus.
Ühel hetkel saime teejuhiks väikese tüdruku, kes kuuldes, et olen Eestist, mis on väga väga kauge maa, võttis mul käe alt kinni ja jalutas minuga kaasa. Väga armas tüdruk oli ja pani meid lõpuks marsa peale, mis meid all-linna tagasi viis. Kui ma rääkisin oma võõrustajale, et käisin favelas, siis tema reageeris rahulikult, et ah jaa, see on rahulik. Kui mainisin seda ühele tuttavale endisele politseinikule, siis tema ajas silmad suureks ja ütles, et tema oma nina küll sinna ei topiks. Samuti vahetas minu sõber Dado oma sõbraga pika pilgu kui mu favelas käigust kuulis ja tunnistas, et tema küll Provenciat turvaliseks ei pea. Tea siis keda uskuda:)

Mis mulle Rio juures väga meeldib

Kuna mulle meeldib loodus aga samas meeldib ka city life, siis Rios on see kõik olemas. Võid kesklinanst minna paar kvartalit ning juba oledki liiklusmürast eemal putukate ja lindude keskel vihmametsas. Võid ronida erinevate kaljude otsa või käia avastamas koskesid. Lisaks kõik need fantastilised liivarannad! Ning eriti mõnus on, et kõiki neid parke ja randu ühendab jalgrattatee! Niisiis maailma parim linn minu jaoks:)