Neljapäeval oli Brasiilias nagu paljudes teisteski katoliiklikes maades riiklik püha.
Selle puhul anti paljudes firmades ka reede vabaks ning inimesed sõitsid linnast ära. Minule tähendas see seda,e t üle hulga aja olin täitsa omapäi ja tundsin end kuidagi harjumatult üksikuna.
Elasin need mõned päevad Barra elurajoonis ühel saarel. Minule meenutas see nö. vaba päev veidi meie jaanipäeva. Ilm oli tuksis, kõik sõitsid minema ja kui pärastlõunal läksime minu hosti sõprade juurde teisele saarele, siis seal toimus lahe päevane grill ja tsill. Vihmapauside ajal harjutasime nö. köiel kõndi, ahjus küpses maitsev liha ning minule toodi suur klaasi (peaaegu vaasi täis) täis caipirinat. Pereema, tema tütar ja veel vabatahtlikud mängisid muusikale taustaks trummi ja muid löökpille, kiskus juba ka sambatamiseks. Tugev tuul ja paduvihm kupatas kõik katuse alla ja külma kaitseks toodi kapist külalistele ühtteist selga. See vihmavarjus jopega konutamine meenutas kohe väga jaanipäeva:)
Muuseas jaanipäeva ehk siin siis Juninat tähistatakse ka siin suure lõkkega 24 juunil.
No comments:
Post a Comment