Siit leiate minu reisiseiklused Kesk-ja Lõuna-Ameerikas, mõned vanemad lood ka Indiast ja Balist. Ühtteist ka ettevõtmistest Tais, Myamaris ja mujalt, kuhu satun ja leian inspiratsiooni oma kogemusi kirja panna . Head lugemist! Kel soov aga Brasiilia või Costa Rica osas reisinõu saada, võtke ühendust! Kniks!
Otsisin Amazonist mingit Tai raamatut ja viskas ette ühe pensionile läinud expati teose. Kuna selle pealkiri oli täpselt see, mida ma viimased päevad mõelnud olen, siis toon siinkohal välja tutvustava lõigu. Ei pea vist lisama, et minu mõtted rändasid sama rada...ma võrdlen Taid Costa Ricaga pidevalt ja üldjuhul jääb Costa Rica peale..no scootri rendihinnad ja võimalused on Tais paremad aga hoolimata mõnedest lahedatest randadest ja kohtadest ( ok ma ei ole veel näinud väga palju seda maad) jääb mulje, et see maa on turismist kurnatud, seda on lihtsalt liiga palju! Aga ma ei kutsu kedagi üles kesk-ameerikat väisama, las see jääb selliseks nagu ta on;)
siin nüüd lõik raamatust:
In the last decade or so, Southeast Asian countries such as Thailand, Cambodia, the Philippines, and others have established themselves as retirement spots for various people. Some of those include western retirees, digital nomads and individual business owners who chose to leave the rat race in their home country and enjoy life in a hemisphere where it's supposed to be cheap, safe, fun and warm. It’s a place to be surrounded by welcoming people and it worked for most of us, but the world is changing constantly. The hotspots of yesterday are not so hot anymore; what used to be good and enjoyable has often become a nuisance and burden. I, myself, used to be an expat in Thailand, it’s a different ball game over there, but I have come to certain conclusions which I would like to share with you, the reader. Truth is, I prefer not being the last passenger on a sinking ship, and fortunately, I rediscovered an old corner of the new world. I found a whole region suitable for retirement, an entertaining lifestyle and a rather good business environment. It’s a region that I feel almost obligated to tell the world about, especially for those who are considering to become an expat. There is a better choice than Asia. I am talking about Central America; particularly, Panama, Nicaragua, Costa Rica and Guatemala
Minu lend maandus Phuketis, olin kursis, et tegemist on paraja massturismi urkaga aga ajapuudusel ei olnud ma mingit eeltööd teinud. Nii palju olen ma küll aru saanud, et Tai on nagu uus Egiptus, iga õige eestlane on seal vähemalt korra puhkamas käinud. Siiski oli minu kujutluses Taist ka selline merekohina saatel kuskil mõnusas hütis uinumine, maitsev söök, jooga ja rahu ning lopsakas loodus.
Oma täielikus teadmatuses olin esimesed ööd broneerinud kõige hullemas kohas üldse - Patongis. See on siis see koht, kuhu kõik meelelahutusnäljas rahvas ja hordide kaupa meie idanaabreid suundub. Sõitsin veidi ka mööda saart ringi aga üldiselt ei leidnud midagi, mis minu nägemusele vastas ja pikemat peatamist oleks kuidagigi moodi soosinud, nii et hakkasin kiiresti tegema edasisi plaane, mis oli üsna keeruline.
Siin pildil on peotänav veel vaikne, ööloomad magavad ja koguvad jõudu.
Ühel õhtul võtsime peale õhtusööki ette jalutuskäigu Patongi peatänaval. See oli põnev, nagu inimeste loomaaed, juba veidi enne üheksat õhtul olid tänavaäärsed letid lookas tantsulembelistest tütarlastest, kel oli kohe nii palav vist, et keha katsid vaid tillukesed püksikud, no mõnel oli imekombel tilluke top ka selga jäänud.
Kell polnud veel 21 õhtulgi kui letid olid tantsutüdrukuid täis
Keset tänavat poseerisid Tais au sees olevad Ladyboyd ehk siis ilusad naised, kes tegelikult on mehed.
Lisaks kargas igal nurgal välja keegi, kes üritas meid oma baari saada, kas siis niisama jooma või siis menüü järgi endale lisaks jookidele ka sobivat showd tellima. Menüüst jäid silma peamiselt pingpongi show, bottle show ja fucking show. Korra juba mõtlesime, et kui see pingpongi show on selline kultuuriline värk siin, siis peaks ikka minema vaatama aga sees selgus, et väljas tasuta lubatud show´d saab vaadata ainult siis kui end eelnevalt uimastada veidi üle 20euro maksvate drinkidega ja kuna me mõlemad olime alkoholist üldse mitte huvitatud, siis lasime jalga...jalgalaskmise hetkel hakkasid hinnad imeväel sulama aga mõtlesin, et las ta jääb, peab siis kohe kõigi kultuurinähtustega end kohe kurssi viima..
Kaks tundi hiljem kui tagasi jalutasime, olid näitsikud lettidelt alla roninud ja oli juba üsna vaikne. Unised nappides püksikutes neiukesed pooleldi tukkusid leti taga nagu ootaksid kedagi aga oodatud ei tulnud veel...
Aga igas tõrvatünnis leiab ka tilga mett.
Vahepeal oli ka kuninga sünnipäev. Kuningas on siin suures aus ja tema pildid ehivad oi kui paljusid aknaid ja külatänavaid. Sünnipäeval sai kuningale kirjutada isikliku sünnipäevatervituse, tegin seda minagi.
Palju õnne Kuningas!
Väikesed templikesed on igal pool.
Põnev oli ka kohaliku bussiga sõit ja Phuket town oli ka pisut parem atmosfäär, vähemalt polnud enamus venkusid viitsinud sinna tulla ja menüüd oli arusaamatult tai keelsed. Ärge saage valesti aru, mul ei ole tegelikult venelaste vastu suurt midagi aga mittevenemaal neid sellises kontsentratsioonis kuulda ja näha ning kõiki vene keelseid menüüsid ja silte vaadates tundus, et olen sõitnud Sotši vmt. ja Sotšit ma ei oleks valinud oma talve veetmiseks.
Kohalikud bussid loodusliku konditsioneeriga, I like.
Buss seest poolt
Phuket Townis on munad kuum müügiartikkel.
Hiina tempel Phuket Townis
Massaaz. Mulle meeldib massaaz, eriti hea on see peale 30 tunnist reisimist. Kuigi sellised 5 euri/ tund pakkumised tundusid väga kahtlased, õnnestus mul leida keegi, kes teadis kedagi ja viis mind päris massööri juurde, kes maksis ka ikka rohkem aga tundus, et teadis ka, mis teeb ja mingeid ekstraid pakkuma ei hakanud.
Turg. Tore elamus oli toiduturg. Proovisin krokodilliliha, mis oli hõrk, rohkelt puuviljasmuutisid ja nägin, kuidas suur koer ajas suurt rotti taga. brrr.
Turg oli parim viis igasugust toitu proovida.
Phuketi kogemus pani juurdlema peamiselt massturismi kahjuliku mõju üle, teisalt võib-olla on tõesti parem kui kõik käivad ühes kohas, siis jäävad teised kohad pisut enam autentseteks. Kui kauaks ainult...
Tehtud , nähtud küll, sai lõpuks otsustatud suunduda Koh Lantale aga sellest juba järgmine nädal.
