Tuesday, December 22, 2015

Vaikuse otsingud ja põrnikamaks - Koh Lanta osa 2

Minul saab Koh Lantale saabumisest täis pea kaks nädalat. Kui paari päeva eest kolisin Long Beachile n.ö. melu sisse, siis nüüd kolm päeva hiljem on see melu juba üsna häirivaks muutnud. Esimesed kaks ööd magasin nagu nott ja olin õnnelik, et Kaari esimeste päevade öised elamused ei kordunud, praegu on aga selja taga kaks pooleldi magama ööd ja siiralt loodan, et kannatan selle jõulu aja veel välja, sest praegu pole kõige parem aeg uut kohta hakata otsima.
See on ikka uskumatu, kuidas selle peomüraga kohad ära risustatakse. Päris palju olen peale sattunud kui inimesed käivad ja küsivad, et kas siin on vaikne? No ja muidugi öeldakse, et on aga tegelikult pole ju...imelik on veel see, et üsna tihti röögib ülimalt vali muusika üsna tühjas baaris, niisiis kelle jaoks see triangel käib, on arusaamatu. Mitte ainult mina aga ritsikad ja gekod on sellest ka stressis, kui kell saab 10 õhtul, tõmmatakse kõlarid välja ja pannake muss üürgama, siis ritsikad jms üritavad sellest üle kisada ja vilistada...kui muusika vaiksemaks jääb, jääb ka nende vile vaiksemaks.

Täna öösel viskas ühel naisterahval minu kõrval hütis närv üle, ärkasin tema röögatuse ja ukseprõmmimise peale kui ta hommikul 5 ajal müdinal ja kirudes välja jooksis. Siis sain aru, mis teda üles oli ajanud...taustaks kostis mahe moslemite palvele kutse...no see minu und õnneks ei sega aga tema närvivapustus ajas naerma küll. Vähemalt üks autentne asi siin valdavalt moslemite saarel ja turist saab sellest närvivapustuse. Hea, et merekohin veel närvi ei aja.. aga võib-olla ajabki, sellepärast seda tümma-tümmat kõigest üle lastakse. Õigluse huvides olgu mainitud, et tümmale vahelduseks kõlab igal õhtul vähemalt korra, tihti ka kaks, igihaljas Hotel California:)
Tüüpilised bambuse bungalod pakuvad kõige soodsamat varianti ööbida.

Välikontor


Lisaks tümakale on mul hakanud viltu vedama söögiga. Nimelt on tailased eeldama hakanud, et kõigile turistidele meeldib maitsetu s.t. mittevürtsikas tai toit ja nii on mulle toodud täiesti jubedat ja maitsetud Tom Khad, samuti Tai Padi jm. nuudliroogasid. Mul läheb pidevalt meelest ära, et tellides Taimaal vürtsikat Tai rooga, pean ma mainima, et soovin seda tai päraselt vürtsikalt. Minu arust võiks pigem need, kes vürtsi ei taha, oma soove eraldi mainida. Nüüd on nad pakkunud sellist lahendust, et teevad maitsetu nuudliroa ja siis toovad vürtsid kõrvale, et ise maitsestaksin. Aga no see pole see, teab igaüks, kel söögitegemisest natukenegi aimu.
 Täna oli isegi seal eraldi topsis chillikaste nii maitsetu, et kühveldasin neli lusikatäit peale, enne kui aru sain, et natuke nagu chillit toidus. Kõrvallauast muidugi jõllitati minu chilliga õiendamist suuril silmil. Eile, oma sünnipäeval õnnestus aga saada üllatus spice...Nimelt saades jälle ühes rannabaaris maitsetut nuudlirooga, küsisin chillit, toodi kuiv chillipulber. Siis kirtsutasin nina, et kus teil need topsides chillitükid on, lõpuks toodi siis päris kraam lauale. Ma hakkasin neid valjuhäälselt kiitma, et voh õige värk, just seda ma tahtsingi. Kummutasin ühe lusikatäie oma toidule ja hakkasin juba rahulolevalt sööma kui minu kaaslane hakkas sealt ka lusikatäit võtma ja lusikale ilmus chilli asemel tohutu suur tarakan..uhh!! No ta läks näitama muidugi, et vaadake, mis chillikastmest tuli ja mina veel avaldasin arvamust, et äkki nad nüüd toidu eest raha ei küsi aga võta näpust, arvele oli hoopis 10bahti juurde kirjutatud, juu see põrnikamaks oli:)
Tüüpiline rannabaar

Lisaks töö tegemisele tegin oma sünnipäeval veel natuke turisti ka. Käisin vaatamaks koske, mis osutus kaheks tillukeseks veenireks aga tore oli seal natuke metsas matkata. Nägime isegi häbelikku ahvi (nahhaalseid ahve on lõunas kõik teeääred täis) ja mingit kotkast. Siis mõtlesin, et hea küll, käin ka rahvuspargis ära, sest olin omale uue snorgeldamisemaski ostnud ja see vajas ju proovimist. Park oli jura, mingil juhul ei vääri seda sissepääsu hinda, mida küsitakse, snorgeldamismask oli tehtud hiinlase ninakujule ja lasi vett läbi, nii et lõpuks oli kogu ettevõtmise point lihtsalt mõnus scooteriga sõidurõõm mägistel ja käänulistel teedel.
                                     Hoolimata pea igal õhtul sadanud vihmast on kosk üsna veetu..

Rahvuspargi kuulus vaade..tõsi küll reklaambukletil näeb see isuäratavam välja kui päriselus mõõna ajal.


Rääkides scooteri sõidurõõmust, siis vahepeal läksin juba päris uljaks, käisin ka Lanta Noil ringi sõitmas ja oli just viimane 11.päev ja rollu tagastamistähtaeg kui mõtlesin, et kuidas mul eelmine kord Balil õnnestus küll rolluga kukkuda, et see ju peaaegu võimat... Ei läinudki palju mööda kui olin just praamilt maha sõitmas kui läks hulluks sebimiseks ja mingist autost mööda sõitmiseks ja mina, tahtes teistel kähku eest ära tulla, vajutasin liiga äkki gaasi ja liiga äkki pidurit ja ristseliti maas ma olingi. Põlv ja ranne marraskil, rollu kriibitud ja silmad häbi täis. Üks mu siinne tuttav ütles, et uskumatu, kuidas sa said kõige turistikama asjaga hakkama - kräshisid rolluga :)
Täna oli ka esimene päev kui tuli kojuigatsus peale...igatsus oma hubase mõnusa kodu ja küünlavalguse järgi ning et saaks ise endale teed keeta ja süüa nt. pelmeene hapukoorega:)


1 comment:

Lauri said...

Hoia tsakrad lahti!