Eile rentisime nelja peale auto ja kihutasime siit umbes 70 km kaugusel olevasse Manuel Antoniosse, mis on selline suuremat sorti turistilõks. Hirmsasti kiidetakse seda randa ja loodusparki, kus lubatakse 3 sorti ahve ja muid loomi ka. Teised olid juba loodusparis käinud, nii võtsin selle üksi ette. Värava taga oli giidide parv, kes küsisid sellise pick up line nagu, kas te olete siin enne käinud. Lihtne vastus "ja", hoidis kõik agendid eemal ja sain ilma kauplemata end parki sahmerdada. Algul tabas mind kohe pettumus.. Metsa alla oli tehtud lai tee, kus siis käisid nii umbes 5-6 kaupa inimesed, kes lobisesid valju häälselt ja veel kõige valjemini rääkisid giidid. Umbes iga 2 meetri järel üks grupike. Praegu on low season ja veel teisipäev, ei taha ette kujutada, mis toimub kõrghooajal - ilmselt näeb see välja nagu Tallinna loomaaed lastekaitsepäeval. Üks meie küla gringo mainis meile enne, et sinna parki imporditakse loomi sisse, et sellele turistide parvele ei pea paljud vastu. Algul arvasin, et tegemist on mingi skeptikuga, aga koha peal tekkis mul ka kahtlus, et mingit sorti dressuuriga siin tegemist on, sest loomad passivad ilusti julgelt tee ääres ja seda muret pole, et keegi inimesi pelgaks väga ja möla peale minema jookseks.
Minu suhteliselt negatiivset esmamuljet parandas üks 1,4 kilomeetrine matkarada, mis läks täiesti metsa sees mäest üles ja alla ja kus sain olla mõnusas vaikuses, mida katkestasid ainult möiraahvide häälitsused ja eemalt kostev ookeani müra, teekonnal nägin 2 inimest ja 3 looma:) Ja loomulikult olid pargis superilusad rannad. Kes aga tahab nö. wildlife spottingut teha, see peaks valima mõne teise koha.
Muidu on MA selline väike küla paljude restoranide ja hotellidega ning suveniiri ja hilbulettidega. Ma ei ostnud jälle mitte midagi, aga täna juba natuke kahetsesin seda.
No comments:
Post a Comment