Õnneks paranes mu lõhkikukutud nägu ülikiiresti, ilmselt tänu noniekstraktile, mida väsimatult peale määrisin, nii oli juba viiendal päeval kärn maas, sinikas läinud ja kogu katastroofi meenutas ainult väike roosa laik põsel. Niisiis sain minna ka ennast häbenemata ühele pulmapeole. Viimasest pulmapeost on ikka päris mitu aastat möödas, niisiis olin elevil. Pruutpaar oli uus, pulmavana sama ning aastatega oli muutunud see, et kui vanasti oli ikka pulmas trobikond vallalisi noormehi, kellega tantsu lüüa, siis selles pulmas olid kõik paarikaupa..peale minu ja veel paari piiga. Niisiis tundsin end Bridget Jonesina ja seda ei aidanud leevendada ka suurem kogus valget veini. Siit tuleb teha järeldus - ma olen oma maailmaturneega täiesti teisele rajale sattunud ja siinsest elust ikka väga pikalt maha jäänud. Mõtlemise koht.
Kui enne kurtsin, et tööd pole leida, siis tegelikult olen viimasel nädalal vehkinud teha sõbrannale kodulehte. Ja kodulehea seoses ka keraamikat, niisiis kui mõnel lugejal keraamika töötubade vastu huvi, siis uuri järele: http://vanamoisakeraamika.com. Proovisin ise ka kätt ja oli igavesti mõnus õhtu. Ilus ilm oli paketi sees.
Selleks nädalaks mõtlesin endale uue projekti - läheme Pärnusse Augustiunetusele kohvikut pidama. Täna tassisin jahukotid koju ja reedel läheb küpsetamine lahti. Praegu käib aktiivne väikevahendite kokkulaenamine. Tundub, et tuleb asjale ülimalt loovalt läheneda, sest vahendeid napib nii meil kui sõpradelt, kellelt laenata üritame.
No comments:
Post a Comment